Kuidas valida endale sobivaim vererõhuaparaat?
Miks sul peaks olema kodus vererõhuaparaat?
1. Ettevaatus on tarkuse ema
Mitmed uuringud on tõestanud, et kui kõrgvererõhktõbe põdev inimene mõõdab kodus regulaarselt oma vererõhku, siis aitab see haigust paremini kontrolli all hoida – inimene on vastutustundlikum ja pöörab oma haigusele ja ravile rohkem tähelepanu.
2. Mida Juku ei tea...
Paljud inimesed saavad oma kõrgest vererõhust teada alles siis, kui otsustatakse juba kodus olevat vererõhumõõtjat ise proovida ning selle tulemusena selgub, et vererõhk kipub kõrge olema. Kui peale 40 eluaastat pead tunnistama, et elu on stressirohke, trenni teed vähe, uni on nigel, kaalu kippub kogunema ning oled mõnikord ka perearsti käest kõrge kolesterooli või vererõhu eest märkus saanud, siis võiks üks lihtne vererõhuparaat kodus olla.
3. Usalda, aga kontrolli
Kui arst on äsja määranud ravi või raviskeemi muutnud, on kodune vererõhuaparaat parim viis aru saada, kas hüpertensiooni ehk hüpertooniatõve ehk kõrgvererõhktõve trend on õiges suunas ja kas ravi on piisav.
4. Riskide maandamine
Kui sa kuulud riskigruppi (nt sul on ülekaalu, perekonnas esineb kõrgvererõhktõbe, sul on väga stressirohke töö, kehaline koormus on ebapiisav jne), tasub kodus vererõhuaparaati omada ja seda ka kasutada.
5. Valge kitli sündroom
On inimesi, kellel on nn valge kitli sündroom. Lihtsalt öeldes võib nende vererõhu kõrgeks ajada ainult see, kui koridori teises otsas paistab valge arstikittel. Hirm arsti ees ja sellega seotud ärevus on mõistetav, kuid nii võib kabinetis mõõdetud vererõhk olla palju kõrgem kui see, mille inimene oma kodus ise mõõdab.
Kas on inimesi, kellele vererõhu mõõtmine kodus ei sobi?
Tõsi, on inimesi, keda pidev veerõhu mõõtmine võib muuta ärevaks ja panna nad asjatult oma tervise pärast muretsema. Ühes uuringus ilmnes, et 13% vastanutest tõdes, et kodus ise vererõhu mõõtmine põhjustab neis ärevust. Seepärast tasub ka sul enne vererõhuaparaadi hankimist endalt küsida, kas oma vererõhu ise mõõtmine pakub sulle pigem meelerahu või pigem tekitab asjatuid küsimusi ja ärevust.
Otsusta, millist tüüpi vererõhuaparaati eelistad
Vererõhuaparaadid jagunevad automaatseteks, poolautomaatseteks ja manuaalseteks. Meie soovitame valida täisautomaatse vererõhuaparaadi, mille puhul vajutad vaid nupule, mansett täitub ise õhuga, aparaat mõõdab vererõhku ja näitab kohe väärtusi ekraanil. Poolautomaatsete ja täisautomaatsete vererõhuaparaatide hinnavahe on väga väike, seega saad täieliku mugavuse väga mõistliku hinnaga. Manuaalse vererõhuaparaadi puhul (nn aneroidparaat või mehaaniline aparaat) vajad lisaks ka stetoskoopi. Sel puhul pumpad ise ballooni õige koguse õhku, reguleerid ventiili, jälgid tulemust, mis tähendab, et kogu komplekti kasutamine nõuab kindlasti rohkem teadmisi ja paremat täpsust. Mõistagi on manuaalse vererõhumõõtja hind palju soodsam.
Mõõtmiskoha järgi jagunevad vererõhuaparaadid kolmeks: õlavarrelt, randmelt või sõrmeotsast rõhku mõõtvad seadmed. Kuigi sul võib olla kiusatus valida randmelt mõõtvat aparaati, sest ta on väiksem ja sageli ka odavam, siis arstid enamasti seda kasutada ei soovita. Nimelt on randmel veresooned väiksemad, mistõttu võivad randmeaparaatide mõõtmisvead olla pisut suuremad.
Pööra kindlasti tähelepanu manseti suurusele!
Mis su käsivarre ümbermõõt on? Enamikul vererõhuaparaatidest on universaalsuuruses mansetid 22-42 cm, kuid nii mõnelgi suurtootjal on ka mudeleid, millega saab kaasa 22-32 cm manseti. Seega ole siin tähelepanelik. Tervisetestid.ee poes on alati eraldi saadaval ka XL suuruses mansetid ning mõnele mudelile on ka S-suuruses mansett (18-26 cm) . Kui kasutad liiga suurt või väikest mansetti, on suur tõenäosus saada vale mõõtmistulemus.
Vali vererõhuaparaat vastavalt oma eesmärkidele. Kõik funktsioonid ei pruugi olla sulle olulised.
Otsusta, millised lisafunktsioonid on sinu jaoks olulised. Ka kõige lihtsam vererõhuaparaat näitab just seda, mida sul kõige enam vaja on – ülemise ehk süstoolse ja alumise ehk diastoolse vererõhu väärtusi ning pulsisagedust. Mõned enamlevinud funktsioonid.
- Südame löögisageduse ja ebaregulaarsete südamelöökide näitamine.
- Mõned kallimad seadmetel on ka kodade virvendusarütmia (kõige sagedasem südame rütmihäire) või varajaste kokkutõmmete tuvastamine .
- Arvuti- või nutitelefoniga ühendamise võimalus Bluetoothi või juhtme abil. Kas vajalik juhe on kaasas või tuleb see eraldi tellida?
- Kas sulle meeldib kasutada ka tarkvara, mis analüüsib sama tootja pulssoksümeetrist, kaal-kehakoostise mõõtjast, glükomeetrist ja termomeetrist saadavad tulemused?
- Patareid, aku, laadimisvõimalusega aku või eelistad vooluvõrgust kasutamise võimalust? Kas vajalik adapter on tootega kaasas või tuleb see eraldi tellida?
- Mälukohtade ja kasutajate arv – võta aluseks see, kui mitu korda päevas sa oma vererõhku mõõdad ja kas sama aparaati kasutab ka teine pereliige?
- Vaata garantii pikkust - on see 2, 3 või 5 aastat.
- Hind.
- Kas seade vajab kliinilist valideerimist.
Kõrgvererõhktõbi on haigus, mille hiiliva alguse puhul sul ei ole valusid ega muid sümptomeid ja mille tulekut sa enamasti ei märka - sageli aastaid. Nii võivad aga südamele ja veresoonkonnale tekkida pöördumatud kahjustused. Seetõttu on hea, kui kontrollid oma vererõhku regulaarselt. Vaata meie klientide lemmikmudeleid:
3. Nissei DSK-1031 vererõhuaparaat - Jaapani nr 1
5. SOODNE! Täisautomaatne vererõhuaparaat arütmia indikaaorika U80EH
Siin on sulle otsustamisel abiks ka vererõhuaparaatide võrdlustabel.